Kas te teate seda laulu ve?

Tõõ-tõ-tõ-tõ-tõ-tõ-tõ-tõ-tõ-tõõ-tõ-tõ-tõ-tõ-tõ-tõõõ...

Ma tegin remonti-jõulud ja nii!

Täna on puhkepäev ehk siis rohkem puhkust ja vähem tööd, tavaliselt on vastupidi. Viimasel ajal on kõik kuidagi nii kiiresti ja hästi läinud. Ütleme siis nii, et Zero-sum teooria ei tööta.

Kolmapäev oli super..sõnadesse seda aga panna ei saa, kardan avastada, et õhtu muutis erakordseks erakordselt suur kogus alkoholi.

Pidu 1 oli super, Pidu 2 oli super, teekond esimeselt peolt teisele oli super, K, L, M..ja nii hommikuni välja!

Kolmapäev

Marek ütleb:
Juhtus midagi paha?
Anna ütleb:
ei juhtunud vaimne pohmakas on
Marek ütleb:
See on tavaline. Hakkab korduma aina sagedamini.
Anna ütleb:
mm
Anna ütleb:
ja lõpuks ei lähegi ära
Marek ütleb:
Sõltub, millega Sa elus tegelema hakkad.
Anna ütleb:
rahaga
Marek ütleb:
Hakkad raha trükkima?
Anna ütleb:
ei, raha põletama ja elu teenima
Marek ütleb:
Kõlab põnevalt. Kuidas see käib?
Anna ütleb:
noh, peaaegu samamoodi nagu raha teenimine ja elu põletamine
Marek ütleb:
Millal Sa selle laheda elu ja raha põletamisega alustad?
Anna ütleb:
homme vast..kui jõuab
Marek ütleb:
Kõlab põnevalt. Millest alustad?
Anna ütleb:
sünnin uuesti

Extreme makeover

enne

pärast

Eeriti-just-hommikuti, hite-tuuleb-ühte-juti!

Mmmmmmmm..värske õhk. Lõpuks ometi saab hingata. Anna elus on hullud päevad olnud ning nendel päevadel allahindlust kohe kindlasti ei saa, maksimum paar kollast kilekotti. Igatahes tükk tööd on ära tehtud ning olen omadega graafikus.

Jaaaa...ka mina olen nüüd uhke Tartu Ülikooli tekli omanik. Kusjuures käis värin läbi küll, kui esimest korda OMA teklit pähe proovisin - imal? Usun!

Eile käisin kinos. "Georg" on ikka väärt film. Äkki läheks homme uuesti?

Kui veab võtab Kaidi vedu ning ma saan ka täna uue ct üle vaadatud. Lausa häbi, et sinna veel jõudnud ei ole. Ja juttude põhjal pole ma ka millesti ilma jäänud. Ikkagi! Arvestades sellega, et homme on tegelikult ka vaba päev oleks hädasti vaja tänane õhtu sisustatud saada.

Maru huvitav, kuidas need normaalsed noored ka välja nägid?

Ja ma teen veeeel!

Süda läheb pahaks kui ma raadio uksest sisse astun, või kooli või kodu või tegelikult ükskõik mis uksest. Lihtsalt neid uksi ja neid kohti on ühe päeva jooksul liiga palju. Ega ma muidu poleks kirjutanudki aga ma lihtsalt umbes kaks hetke tagasi tuntsin, et ma jõuan veeel!

Kuigi kell on alles 11:05 ning pärast tööpäeva on mul veel eest umbes mingi väga palju kooli ja ülejäänud õhtu on sisustatud artikli kirjutamisega. Kultuuriaknast leidsin põnevaid üritusi, mida tahaks külastada..võib-olla peaks minema.

Eile imetlesime DAKIGA ilusaid albumeid. Väljast ilusaid. Kuulamiseni me ei jõudnud. Igatahes tahaksin siinkohal ära märkida Laura (Muusa), Terminaatori(20), HND(Patu Raamat) ja Kreatiivmootor(Irratsionaalne), kindlasti on ilusaid albumeid ja singleid veel aga me lihtsalt ei leidnud.

Maru kulukas on iga päev väljas süüa kuid tõenäoliselt oleks vanaduses kulukam kui ei sööks..investeerin tulevikku.

Kes küll mõtles välja, et maa peab ühe tiiru 24 tunniga tegema..mõele kui ruttu ma niimoodi vanaks jään!

On raske rääkida, kõndida, hingata.
Läbi sudu vaenlast ei näe.
Ruttu lae oma relv ning tulista,
tapa enne, kui oled tal käes.

Hoia kinni oma mõistus hingele,
vaid nii võidad kõiki teel.
Jookse eest ning asu ründele,
on palju vaenlasi surmata veel.

Siiski ei läinud nii nagu lubati,
kopsus haavel ning suremas meel.
Jookseb tormi su juurde vihatuid,
et Sind mõrvata veel kord ja veel.

Kuulen häält, mis tundub tuttav,
ei üritagi mõelda miks.
Lihtsalt kohina poole ruttan,
kõik äkki muutub mõtetuks.

Peatun vana majaka ääres,
toetun seinale nautides merd.
Tormipritsmed mu lõhkistel säärtel,
mulle tähendavad ookeani verd.

Sulen silmad ning sügavalt hingan,
pole vajagi näha, kuid tean.
Tunnen ärevust sügaval hinges.
Kõik on õige, ma minema pean.

Astun kivile, saatust ei karda.
Ebakindel on jalge all pind.
Samm-sammult tegevust kordan.
Mu elu on ihade hind.

Rebin õnne toova keti kaelast,
pudeneb pärleid mu lõhkiselt keelt,
kokku lained pea kohal saavad.
Tean, et kõnnin surmaalleel.


Ükskõik kuhu poole ei vaata,
ikka näha on mäslevat vett.
Olen märg, kuid see mind ei peata,
minu suunaks on kividest kett.

Lõppeb tee ning otsa saab rada.
Vaibub kurjus vaevatud veelt.
Võtan hoogu enam ei saa pidurdada.
Hüppan hukule surmaalleelt.

Ilmad on endiselt sombused, tööd ikka palju ning raha pole juurde tulnud..kuid olukord positiivne. See kõik tuleb kuskilt mujalt ma ütlen teile!

Kus on kurva kodu?

Ilmad on halvad, tööd on palju, raha on otsas ja väsimus võidutseb.
Pole ammu nii negatiivne olnud, tahaks, et kõik oleks teisiti ja selleks ei oleksi palju vaja. Tahaks lõõgastuda ja koos teistega puhata. Tahaks minna M.-i vanaema juurde näiteks seenele ja olla seal terve päeva ja päeva ja päeva..võib-olla terve nädala.

Mulle lihtsalt meeldib Sinuga olla,
vaadata sillalt voolavat vett.
Mõnus on ootamatult külla tulla
ja koos lusikalt limpsida mett.
Tore on käest kinni vihmas käia
ja hiljem üksteist kuivatada.
See kõik võib nii tobe näida,
kuid tore on armastada.

..kui tahad, õpetan Sulle midagi, millest teised vaid unistavad- lendama. Kuid ära pürgi minust kõrgemale, su tiivad ei kanna sind veel, oled algaja ning mina Su looja. Ära kihuta, Sa ei oska veel pidurdada. Kui kuulad mu käske ja nõuandeid, siis arenevad Su oskused ja Sa võid saada üheks minusuguseks. Kui oled aga tormakas ja kärsitu-kukud alla. Veel sügavamale kui me tutvusime. Oled kaotaja..iseenda süü läbi. Samuti ära jää must maha ega püüa mind pidurdada. See sul ei õnnestu. Ma lendan edasi..igavesti, kuid Sinul ei tule enam ealeski võimalust lendama õppida.

Kuhu iganes Sa ka ei satu, ära unusta, kes oli Su looja!

15.august 2002

..ei teagi millest alustada, sest ma ei tea. kuidas see algas. Aga igatahes on see inimene, keda ma ei unusta ka pärast oma surma. Lihtsalt-nii salapärane ja teistest erinev, kuid kui talle mõtlen, vaatan, puudutan või lihtsalt loen ta mõtteid, tunnen südames valu...aga hingel on hea. Esimene kord kui mõistusel pole sellega midagi pistmist, võistlevad vennad. See on lahing, mida ei võideta ega kaotata, vaid lihtsalt haavatakse üksteist uuesti, uuesti..ja uuesti ja uuesti ning ollakse nende verd jooksvate armidega igavesti. See on lahing, kus ei mõrvata ega langeta...lõputu!

Ühel korral olime koos, polnud kedagi, kelle eest seda varjata, kelle eest põgeneda või valetada..oli me koos..piirideta koos..võtsid mu käe ning vaatasid silma. See pilk ajas mu hulluks, nii salapärane, kuid siiski nii palju ütlev..jääb loota, et vaid minu jaoks. Ei olnud valu..vaid unistused, soojus ja Sina-kõik! Sulgesin silmad ja teadsin, et see kõik jääbki nii..imeline tunne..Sa suudlesid ja lasid käest..läksid-hajusid ja läbi oligi see hetk.

Tahaks Sind veelkord hoida, suudelda-tunda..

Vötame mönuga!

Kuigi kurjad onud tööjuurest ei nõustunud mu sooviga ning sundisid mind tööle, sai siiski ka see aasta saarel käidud. Kuna aeg, raha ja ühesõnaga kõik vajalikud ressursid olid piiratud, tuli olla säästukas igas mõttes..otse töölt jooksuga Saaremaa poole teele ja woilaa kuus tundi ja juba olingi ma ümbritsetud röömsatest inimestest. Ahjaa..siinkohal tuli meelde, et autojuht, kes Sa viisid mind Virtsust Lihula poole, Sa soovisid, et ma Sind tervitaksin..nii, et ole terve!

Ja kuna tripp oli säästuvariant luksuslikust kruiisist, olin ma esmaspäeva hommikul otse reisilt tööle minnes magamata, täis kõikvõimalike putukate hammustusi (va puugi thänk gaad) kuid rikkam ühe õnnelikult lõpenud seikluse poolest. Seltskonnale etteheiteid teha ei saa ning loen röömuga kahe käe sõrmedel üles uued tuttavad.

Siinkohal peaks veel tänama sponsoreid ning neid oli siinkohal palju-8 sündroomi-vihkan-hääletajaid-mitte-põdev-autojuht'i, A. alias olen-kaine-autojuht-Saaremaa-tripil ning H. tänu kellele said kosutust ka minu kultuuriteadmised.

Väike soovitus-kui kellelgi on plaanis minna Saaremaale ning rannas ööbida, siis tehke enne kindlaks, et kas teie telgi ees on liiv juba kobestatud..meie oma ees ei olnud!

MA JU EI SAAA ÕPPIDAAAA!!

Wohoouu sain lugupeetud Silvi Saluperelt võimaluse oma semiootika kesist hinnet parandada, seda siis juba homme hommikul. Kuid just täna on mul huvi tegeleda kõige muuga. Kell on juba üle südaöö ja semiootikakonspekt on siiski vaid hetkeliseks ajaviiteks.



Oh, kallis Tanja..ohhhh..Sa ei ole meie kellegi jaoks kadunud. Ma ei suuda keskenduda, sest meie elavad seiklused segavad. Meil oli tore ;) Ja saab veelgi olema..see ajab mind naerma võib-olla on oma töö teinud alkohol aga mul ON Sinuga hetkel tore. Kirjelda mulle oma semiosfääri?!

Olukord kontrolli all!

Õnneks on kõik jälle normaalhälvete piires tagasi, maru väsitav, kui kõik koguaeg teisiti on.

Kõik algas teisipäevast, kus vihm, äike ja üllatusvisiit Mart Raudsaare loengusse olemise veidraks muutsid. Oma osa oli ka teatava inimese värskel magistrikraadil ning sealt tulenev joovastav tuju muutis olukorra märkimisväärselt ebatavaliseks tinglikult võib öelda ebanormaalseks.

Enam pole vaja muretseda, rutiin on taastatud!