Kuulen häält, mis tundub tuttav,
ei üritagi mõelda miks.
Lihtsalt kohina poole ruttan,
kõik äkki muutub mõtetuks.

Peatun vana majaka ääres,
toetun seinale nautides merd.
Tormipritsmed mu lõhkistel säärtel,
mulle tähendavad ookeani verd.

Sulen silmad ning sügavalt hingan,
pole vajagi näha, kuid tean.
Tunnen ärevust sügaval hinges.
Kõik on õige, ma minema pean.

Astun kivile, saatust ei karda.
Ebakindel on jalge all pind.
Samm-sammult tegevust kordan.
Mu elu on ihade hind.

Rebin õnne toova keti kaelast,
pudeneb pärleid mu lõhkiselt keelt,
kokku lained pea kohal saavad.
Tean, et kõnnin surmaalleel.


Ükskõik kuhu poole ei vaata,
ikka näha on mäslevat vett.
Olen märg, kuid see mind ei peata,
minu suunaks on kividest kett.

Lõppeb tee ning otsa saab rada.
Vaibub kurjus vaevatud veelt.
Võtan hoogu enam ei saa pidurdada.
Hüppan hukule surmaalleelt.

Ilmad on endiselt sombused, tööd ikka palju ning raha pole juurde tulnud..kuid olukord positiivne. See kõik tuleb kuskilt mujalt ma ütlen teile!

Kus on kurva kodu?

Ilmad on halvad, tööd on palju, raha on otsas ja väsimus võidutseb.
Pole ammu nii negatiivne olnud, tahaks, et kõik oleks teisiti ja selleks ei oleksi palju vaja. Tahaks lõõgastuda ja koos teistega puhata. Tahaks minna M.-i vanaema juurde näiteks seenele ja olla seal terve päeva ja päeva ja päeva..võib-olla terve nädala.

Mulle lihtsalt meeldib Sinuga olla,
vaadata sillalt voolavat vett.
Mõnus on ootamatult külla tulla
ja koos lusikalt limpsida mett.
Tore on käest kinni vihmas käia
ja hiljem üksteist kuivatada.
See kõik võib nii tobe näida,
kuid tore on armastada.

..kui tahad, õpetan Sulle midagi, millest teised vaid unistavad- lendama. Kuid ära pürgi minust kõrgemale, su tiivad ei kanna sind veel, oled algaja ning mina Su looja. Ära kihuta, Sa ei oska veel pidurdada. Kui kuulad mu käske ja nõuandeid, siis arenevad Su oskused ja Sa võid saada üheks minusuguseks. Kui oled aga tormakas ja kärsitu-kukud alla. Veel sügavamale kui me tutvusime. Oled kaotaja..iseenda süü läbi. Samuti ära jää must maha ega püüa mind pidurdada. See sul ei õnnestu. Ma lendan edasi..igavesti, kuid Sinul ei tule enam ealeski võimalust lendama õppida.

Kuhu iganes Sa ka ei satu, ära unusta, kes oli Su looja!

15.august 2002

..ei teagi millest alustada, sest ma ei tea. kuidas see algas. Aga igatahes on see inimene, keda ma ei unusta ka pärast oma surma. Lihtsalt-nii salapärane ja teistest erinev, kuid kui talle mõtlen, vaatan, puudutan või lihtsalt loen ta mõtteid, tunnen südames valu...aga hingel on hea. Esimene kord kui mõistusel pole sellega midagi pistmist, võistlevad vennad. See on lahing, mida ei võideta ega kaotata, vaid lihtsalt haavatakse üksteist uuesti, uuesti..ja uuesti ja uuesti ning ollakse nende verd jooksvate armidega igavesti. See on lahing, kus ei mõrvata ega langeta...lõputu!

Ühel korral olime koos, polnud kedagi, kelle eest seda varjata, kelle eest põgeneda või valetada..oli me koos..piirideta koos..võtsid mu käe ning vaatasid silma. See pilk ajas mu hulluks, nii salapärane, kuid siiski nii palju ütlev..jääb loota, et vaid minu jaoks. Ei olnud valu..vaid unistused, soojus ja Sina-kõik! Sulgesin silmad ja teadsin, et see kõik jääbki nii..imeline tunne..Sa suudlesid ja lasid käest..läksid-hajusid ja läbi oligi see hetk.

Tahaks Sind veelkord hoida, suudelda-tunda..

Vötame mönuga!

Kuigi kurjad onud tööjuurest ei nõustunud mu sooviga ning sundisid mind tööle, sai siiski ka see aasta saarel käidud. Kuna aeg, raha ja ühesõnaga kõik vajalikud ressursid olid piiratud, tuli olla säästukas igas mõttes..otse töölt jooksuga Saaremaa poole teele ja woilaa kuus tundi ja juba olingi ma ümbritsetud röömsatest inimestest. Ahjaa..siinkohal tuli meelde, et autojuht, kes Sa viisid mind Virtsust Lihula poole, Sa soovisid, et ma Sind tervitaksin..nii, et ole terve!

Ja kuna tripp oli säästuvariant luksuslikust kruiisist, olin ma esmaspäeva hommikul otse reisilt tööle minnes magamata, täis kõikvõimalike putukate hammustusi (va puugi thänk gaad) kuid rikkam ühe õnnelikult lõpenud seikluse poolest. Seltskonnale etteheiteid teha ei saa ning loen röömuga kahe käe sõrmedel üles uued tuttavad.

Siinkohal peaks veel tänama sponsoreid ning neid oli siinkohal palju-8 sündroomi-vihkan-hääletajaid-mitte-põdev-autojuht'i, A. alias olen-kaine-autojuht-Saaremaa-tripil ning H. tänu kellele said kosutust ka minu kultuuriteadmised.

Väike soovitus-kui kellelgi on plaanis minna Saaremaale ning rannas ööbida, siis tehke enne kindlaks, et kas teie telgi ees on liiv juba kobestatud..meie oma ees ei olnud!